EESTI KEELE REEGLID. 2.klass

1. Tähed kindlas järjekorras moodustavad tähestikku: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M , N, O, P, R, S, Š, Z, Ẑ, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü.

2. Häälikud jagunevad kaashäälikuteks ja täishäälikuteks.

3. Täishäälikud on A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü.

4. Kaashäälikud on B, D, E, G, H, J, K, L, M, N, P, R, S, Š, Z, Ẑ, T, V.

5. Häälikuid me kuuleme ja hääldame. Tähti me näeme ja kirjutame.

6. Lühikese hääliku kirjutame ühe tähega, pika hääliku kirjutame kahe tähega.

7. Lause lõpus on .(punkt) ?(küsimärk)  !(hüüumärk).

8. Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest.

9. Lause algab suure algustähega.

10. Nimed ja kohanimed kirjutame suure algustähega.

11. Elusolendite kohta  küsime KES?, asjade kohta küsime MIS?

12. Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? , siis kirjutame sõna lõppu –B. Kui sõna vastab küsimusele  mida teevad?,  siis kirjutame sõna lõppu –VAD.

13. Sõnad öö ja päev on vastandsõnad.

14. Sõna koosneb silpidest.

15. Kõrvuti olevad erinevad täishäälikud moodustavad täishäälikuühendi. Täihäälikuühendis kirjutame kõik täishäälikud  ühe tähega.

16. Kõrvuti olevad erinevad kaashäälikud  moodustavad kaashäälikuühendi. Kaashäälikuühendis kirjutame kõik kaashäälikud  ühe tähega.

17. Sõnades MA, SA, TA, ME, TE, NAD kirjutame täishääliku ühe tähega.

18. Kui elusolendied või asju on mitu, siis kirjutame sõna lõppu –D.

19. Sõnad rääkima –vestlema, sageli-tihti on samatähendusikud sõnad .

20. Sõnu, millel on mitu tähendust nimetame mitmetähenduslikeks sõnadeks.

21. Lühikese sülghääliku kirjutame sõnas G-, B-, D; pika sulghääliku K-, P-, T-ga; ülipika sulghääliku KK-, PP-, TT-ga.

22. Eesti keeles on tavaliselt sõna alguses  K, P, T, mitte G, B, D.

23. Kui sõna vastab küsimusele kellega? või millega? Kirjutame sõna lõppu -GA.

24. Kui sõna vastab küsimusele kellesse? millesse?  või kuhu? Siis kirjutame sõna lõppu –SSE.

25. Tegevust näitavad sõnad on tegusõnad.

26. Kahest või enamast koosnevaid sõnu nimetame liitsõnadeks.

27. Silbi lõppu kirjutame I. J-kirjutame silbi alguses  täishääliku ette.

28. Ajalehtede ja ajakirjade nimedes kirjutame kõik sõnad suure algustähega.

29. Tele-ja raadiosaadete nimed paneme jutumärkidesse ning esimese sõna kirjutame suure algustähega.

30. AGA, ET, KUID, VAID, SEST – sidesõnad, mille ette käib koma.

31. JA, NING, EHK, VÕI – sidesõnad, mille ette tavaliselt ei käi koma.